Kahtlemata võib jääda märkamatuks Valgast Valmiera poole sõites 24 km kaugusel (teepervest paarikümne meetri kaugusel) metsaservas paiknev mälestusmärk ühele Vabadussõja legendaarsemale ohvitserile, kapten Anton Irvele.
Võidupüha eel võtsid kohapeale sõidu ette KL Valgamaa maleva pealik mjr Kaido Lusik, maleva Valga Üksikkompanii pealik nltn Heldur Tellmann ja kaitseliitlasest Valga sõjamuuseumi juht ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu liige mjr(e) Meelis Kivi. Kaasas rehad ja kõblad ning samba ümbrus koos samba juurde kulgev teega sai õige pea umbrohust puhastatud. Asetati ühiselt pärg ja küünlad. Ühiselt meenutati kpt Irve panust ja teeneid Vabadussõjas.
Kpt Anton Irv sündis 17.09.1886 Viljandi vallas. I maailmasõjas hakkas kohe silma erakordse vapruse ja sõjamehe oskustega ning varakult vääristati Püha Georgi kuldmõõgaga ja Prantsuse Medaille militaire ordeniga. Esimesest ilmasõjast jäi Irve rinda veel kõik neli järku Georgi riste.Kui Vabadussõjas admiral Pitkat peeti soomusrongide isaks, siis samas Irve peeti soomusrongide hingeks. Anton Irv oli Pitka poolt määratud käskkirjaliselt ka esimeseks KL Valgamaa maleva pealikuks. Kui 23.01.1919 soomusrongide üldjuht K.Parts käest raskesti haavata Palupera all sai, määrati kpt Irv soomusrongide üldjuhi kohusetäitjaks. Alates sama aasta 20. veebruarist vastmoodustatud Soomusrongide Divisjoni ülema kohusetäitjaks. 27.aprillil 1919 oli kpt Irv soomusautoga luurel Stakelni (praegu Strenci) külje all. Tuli soomus autost välja, et ees olevat maastikku uurida ja seejärel tabas vastase kuul surmavalt kpt Irve. Irv oli ainuke eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. Ta sai postuumselt kolm Vabadusristi. Soomusrong nr 1 nimetati ümber Kapten Irveks. Tänane Valga Raudtee tänav kandis eelmise iseseisvuse perioodi ajal kapten Irve nime. Vahetult enne nõukogude okupatsiooni kavatseti püstitada monument Irve langemiskohale Lätis, kuid jõuti teha ainult alus, mida kohalkäinud ohvitserid tuvastasid tekstina alusmaterjalis.
Mälestusmärgi ,nagu ta seda täna Valmiera tee ääres on, avamine toimus Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Eesti Kaitseministeeriumi koostööl 23. aprillil 1994.
mjr(e) Meelis Kivi
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9350
Faks: -
