Neljapäeval, 12. märtsil kogunesid Kaitseliidu Valgamaa maleva ja Helme vallavalitsuse esindajad Helme vallas Linna küla lähistel oleva Küti talu õuele tähistama Eesti Vabadussõja ühe legendaarsema juhi kindralmajor Jaan Sootsi 135. sünniaastapäeva.
Ühiselt asetasid Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org kindralmajor Jaan Sootsi mälestuskivi jalamile lillepärjad. Kindrali 135. sünniaastapäeval seisis mälestuskivi juures ka tema järeltulija ja verivärske Valgamaa maleva liige, Tõrva gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Christin Soots.
Muusika, luuletamise ja ratsaspordiga tegelev neiu ise väga palju oma emapoolsest suguvõsast pärit tuntud esivanema tegemiste ja elulooga kursis ei ole sõnades, et suguvõsa uurimisega on ema tegelenud ja tema teab rohkem. Värske kaitseliidu liikmena ei ole Christin veel väga aktiivselt maleva töös kaasa lüüa jõudnud. „Isapoolsed onud on kaitseliidus ja nende tegevust kõrvalt vaadates võib öelda, et elu kaitseliidus pakub omajagu põnevust.“
„Kaitseliitu kuulumine annab võimaluse tegeleda teistsuguse hobiga, teha teistmoodi asju,“ mõtiskles Christin oma seotuse kohta kaitseliiduga. Üheks tema ootuseks on, et inimesed saaksid aimduse kaitseliidust, et mis see on ja millega seal tegeletakse. Ning kui tähtis on tegelikult anda ka omapoolne panus riigikaitsesse.
Kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. aastal Helme vallas Linna küla lähedal olevas Küti talus kaheksalapselises peres. Lõpetas Helme valla- ja kihelkonnakooli, õppis Riia Õpetajate Seminaris. 1900. aastal astus ta vabatahtlikuna tsaariarmeesse.
Aastatel 1902-1905 õppis sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi auastmes. 1913. aastal lõpetas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia.
Teenistust jätkas ta Saraatovis, stažeerides rooduülemana. Järgnevatel aastatel tutvus Soots Soome kuulsa kindrali Mannerheimiga, kes kutsus eestlasest noore ohvitseri oma ratsadiviisi staabiülemaks.
1917. aastal naases Jaan Soots Eestisse. 6. detsembril 1917 määrati ta I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ning Johan Laidoneri ametisse asumiseni viiendal jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. 24. veebruaril 1919 määrati Soots Eesti sõjaväe ülemjuhataja staabiülemaks. Tema julgus, otsusekindlus ning järeleandmatus paistis eriti eredalt välja delegatsiooni liikmena Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel rahuläbirääkimistel.
25. märtsil 1920. aastal lahkus Jaan Soots armeest ning pühendus poliitikutööle. Temast sai Eesti Vabariigi sõjaminister, sõjanõukogu liige, Riigikogu liige, Tallinna linnapea jne. Kui okupandid 1940. aastal Eestimaa vallutasid arreteeriti Jaan Soots ja saadeti Venemaale Solikamski vangilaagrisse, kus ta kuuendal veebruaril 1942 suri.
Pildimeenutus:
kaitseliit.ee
Telefon: +372 717 9405
Faks: -
