Kollegiaalsed organid

Kaitseliit on riigikaitseorganisatsioon, kus toimib sõjaväeline juhtimine. Kuid samas on ta kodanikeühendus, mida iseloomustab vabatahtlik tegevus ja demokraatlik kollegiaalne juhtimine. Kollegiaalsed organid moodustavad KLi duaalse juhtimissüsteemi teise põhiosise sõjaväelise juhtimise kõrval. Kollegiaalsete juhtorganite loomine lähtub Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni kodanikeühenduse laadsest olemusest. Sõjalise väljaõppe ja riigi sõjaliste võimete ettevalmistamisel, relvastus ja varustusküsimustes on kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus.
 
Kaitseliidu  keskorganiteks on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu.
 
Keskkogu on KLi kõrgeim organ. Arutab keskkogu organisatsiooni ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ja annab nende kohta arvamuse. Keskkogu arvamus üldistes küsimuses on organisatsiooni siseselt siduv.
 
Keskjuhatus on KLi juhtorgan, mis juhib organisatsiooni igapäevast tegevust. Keskjuhatus teeb organisatsiooni juhtimise küsimustes iseseisvalt otsuseid või annab otsuste tegemiseks seaduse alusel volitusi teistele isikutele. Keskjuhatus korraldab eelarveliste vahendite kasutamist keskkogu poolt kinnitatud eelarve raamides. Kehtiva seaduse kohaselt on keskjuhatuse ülesandeks KLi vara ja ettevõtete valitsemine ning KLi vara kasutamise lepingute sõlmimise ja eelarveliste vahendite kasutamise korra kehtestamine. Keskjuhatus aruandekohustuslik keskkogu ees.
 
Keskrevisjonikomisjon on traditsiooniline KLi kollegiaalne organ, mille tegevuse kaasabil on KLi tegevliikmetel võimalik saada ülevaadet KLi juhtimisest ja tegevusest ning saada hinnang organisatsiooni toimimisest. Keskrevisjonikomisjoni ülesanneteks on järelevalve keskjuhatuse tegevuse üle, keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmise kontroll ja arvamuse andmine KLi omatulude laekumise ja kasutamise kohta.
 
Vanematekogu funktsiooniks on KLi ja ühiskonna sidususe alalhoidmine. Silmapaistvad avaliku elu tegelased vanematekogus peegeldavad KLi ühiskonnas valitsevaid hoiakuid ja ootusi, väljendades samas oma ühiskondliku ja avaliku tegevuse kaudu KLi missiooni, visiooni ja väärtusi. Vanematekogu on nõuandev organ, mis mõjutab organisatsiooni tegevust ja arengut arvamuste andmise kaudu, sekkumata otseselt organisatsiooni igapäevasesse juhtimisse. 

Maleva kollegiaalsed organid on maleva esindajatekogu, juhatus ja revisjonikomisjon


Maleva esindajatekogu on maleva esindusorgan, mis moodustatakse liikmeskonda omavate maleva allüksuste üldkoosolekul valitud tegevliikmetest. Maleva esindajatekogu  arutab malevat ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta arvamuse (sh esitab juhatusse liikmed ja kuulab ära maleva struktuuriüksuste aruanded jpm).
Valgamaa maleva esindajatekogusse kuuluvad
Helme üksikkompaniist: Riho Karu, Andrus Kask, Ivar Kais, Egrit Adusson.
Otepää üksikkompaniist: Saamuel Stepanov, Ain Nurmla, Jaanus Barkala, Jaanis Veskimets, Aivar Rauam.
Valga üksikkompaniist: Heldur Tellmann, Rainer Leesmaa, Enno Kase, Aleksander Zemskov, Kalev Härk.
Üksikrühm ILVES: Kalvi Kaart, Vallo Virnas, Rauno Rätsepp.

 
Maleva juhatus on maleva juhtorgan, kuhu kuuluvad malevapealik, malevapealiku abi ja kolm kuni viis liiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks maleva esindajatekogu koosolekul. Maleva juhatus arutab maleva üldtegevust puudutavaid küsimusi (kiidab heaks maleva eelarve projekti ja esitab selle keskkogule; toetab oma vastutusalas Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevust jt).
Valgamaa maleva juhatusse kuuluvad, lisaks malevapealikule:
Jaanus Barkala (malevapealiku abi), Madis Gross, Priit Paju, Peeter Simson.
 
Maleva revisjonikomisjon on teeb järelevalvet struktuuriüksuse juhatuse tegevuste ja otsuste üle (revideerib riigieelarveväliste tulude arvel tehtavat majandustegevust, hindab juhtimise tõhusust, kontrollib struktuuriüksuse varalist seisu ja kulude otstarbekust ning on aruandekohustuslik maleva esindajatekogu ees).
Maleva revisjonikomisjoni liikmed: Valdeko Nielson, Roman Kattai, Alari Kais.

Kollegiaalsed organid on ka noorteorganisatsioonidel „Noored Kotkad“ ja „Kodutütred“ ning naisorganisatsioonil „Naiskodukaitse“.