Teksti suurus:
A A A

Õlakumärk

Kaitseliidu Valga maleva õlakumärgist
 
Eesti Riigiarhiivi dokumentide andmeil esitas esimese üksusena õlakumärgi kavandid kinnitamiseks 19. aprillil 1925 Narva malev. Kolm kuud hiljem teatas Kaitseliidu Staabi ülema kohusetäitja kolonel-leitnant J. Vende, et kavandeid ei kinnitatud. Negatiivset otsust põhjendas ta vajadusega lahendada küsimus kogu organisatsioonis tervikuna.
 
Õlakumärkide võimalik kasutuselevõtt tekitas elava arutelu Kaitseliidu ridades ja suuremad vaidlused seisid alles ees, kuid sellest hoolimata kinnitas Kaitseliidu ülem juba 9. novembril 1925 esimese õlakumärgi kavandi. Tallinna maleva 6. malevkonna liikmete õlakuid hakkas ilustama metallist nr „6“. Segadust õlakumärkidega jätkus eritasanditel kaitseliidus tükiks ajaks.
 
1928. aastal toimus murrang ja õlakumärkide osas saavutati tunduv edasiminek: Kaitseliidu ülem kinnitas kaheksa maleva õlakumärgid. Järgnevatel aastatel said kinnituse veel neli märki ja kokku oli 1932. aasta lõpuks kinnitatud õlakumärgi kavand olemas tosinal maleval.
 
Valga maleva õlakumärgi kirjeldus oli järgmine: „Trafarett kujutab pilvedest väljaulatuvat soomustatud kätt, mis hoiab mõõka. Mõõga ja käe vahel asub kaitseliidu kotkas. Trafareti pikkus 47 mm, laius 38 mm, paksus 2 mm. Kotka läbimõõt – pikuti õlakut 20 mm, põiki õlakut 22 mm. Käsi ja mõõk valmistatud punasest vasest ja oksüdeeritud, kaitseliidu kotkas poolahõbedast.“  Kinnitatud 20. veebruaril 1928.
 
 
29. märtsil 1935 riigivanema poolt kinnitatud uue Kaitseliidu vormi eeskirjaga lahenes pikemat aega päevakorral seisnud vormi muutmise küsimus ja täpsustus samal ajal ka märkide õlakutel kandmise kord. Uue Kaitseliidu vormi kirjeldus nägi ette senisele maleva embleemile lisaks ka metallist  väeliigi tunnuse ehk trafareti kandmist õlakul. See omakorda seadis aga raske otsuse ette mitmed malevad. Vaadates eelpool käsitletud märkide mõõtusid on ilmselge, et väeliigi trafarett ei mahu enam õlakule. Seega tuli malevatel muuta märkide suurust. Õnneks KL Valga maleval vajadus suuruse muutmiseks puudus.
 


Koostanud
major Meelis Kivi
SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni tegevjuht
Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Selts