Valga Vabadussõja ausammas on taastatud

Valgamaalaste, aga ühtlasi ka kogu Eesti rahva jaoks üliolulise sündmuse avas Valga linnapea Kalev Härk, kes muuhulgas ütles: „See ausammas, mis siin linna pargis rohetavate puude taustal kõrgub, on osake sellest vabadusest, mis röövvallutajad meilt aastate eest vägivaldselt ära võtsid“.
Samas lisas ta, et vabadus ei ole igiliikur, mis koos ajaga aina läheb ning ruttab. Vabadust tuleb hoida ja kaitsta. Nii nagu tegid seda meie vaprad esivanemad Vabadussõja tandritel. See vabadussammas siin, looduskaunis Valga linna pargis on nagu sild minevikust tulevikku.
„Loodan, et valgalased ja siia linna saabunud külalised tulevad ning seisatavad selle mälestussamba jalamil ja meenutavad tänutundes neid kangelasi, kes oma elu hinnaga meie maale ja rahvale vabaduse tõid,“ märkis linnapea Kalev Härk.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnumi põhiideeks oli, et meie isad ja vanaisad kaitsesid põlisvaenlastega võideldes oma kodusid, oma peresid, oma vabadust ja sõltumatust. Nad ei teinud seda pelgalt iseenese, vaid oma maa ja rahva tuleviku nimel. Ja niimoodi ennastsalgavalt, julgelt ning põhimõttekindlalt võideldes õnnestuski neil hambuni relvastatud vaenlased meie paepealse maa piiridest välja kihutada.
„Meie kohus on austada neid, kes lunastasid meie iseseisvuse ja sõltumatuse eest võideldes oma elu. Ühtviisi on meie kohus taastada ka need mälestusmärgid, mis võõra võimu käsilased külmavereliselt hävitasid,“ toonitas president Ilves.
Tema väitel ei ole Eestile kunagi antud vabadust kellegi armust. „Vabadus on aare, mis tuli kätte võidelda. Õnneks oli meil selle ülla eesmärgi saavutamisel abiks küllaltki palju liitlasi. Ilma nendeta oleks meil olnud hoopiski raskem. Ka nüüd, tänapäeval, võime loota oma liitlastele. Kuid liitlased aitavad meid üksnes siis, kui meil enestel on raugematu soov ja tahe oma maad ja rahvast kaitsta,“ rõhutas Toomas Hendrik Ilves.
Kaitseminister Reinsalu tõdes, et Valga on läbi aegade olnud sõdade tallermaa. Kuid valgalased on kõikidest raskustest ühiste jõududega üle saanud. Viimaseks suureks võiduks oli selle Vabadussõja mälestussamba taastamine.
Valga maavanem Margus Lepik tänas kõiki, kes selle võidusamba taastamisele kaasa aitasid ja neidki, kes kaua oodatud ajaloolise sündmuse tunnistajatena kohale tulid. „Näidaku sellel võidusambal kõrguva Eesti rahvusliku kangelase üles tõstetud käsi meile teed helgema tuleviku poole,“ soovis maavanem Lepik.
SA Isamaalise Kasvatuse püsiekspositsiooni tegevjuht major Meelis Kivi rääkis lühidalt lahti Valga Vabadussõja võidusambaga seonduva. „Pärast ohvriterohket lahingut Paju mõisa väljadel 31. jaanuaril 1919. aastal sisenesid järgmise päeva hommikul vabadusvõitlejad Valga linna. Kuid Valga lähistel püsisid vaenlase väed ligemale neli kuud veel täiesti võitlusvalmina. Eesmärgiga Lõuna-Eesti suurim ja tähtsam raudteesõlm Valga tagasi vallutada. Kuid röövvallutajate ambitsioonikad plaanid ei täitunud,“ ütles Kivi.
Ta lisas, et mõte Valga linna Eesti Vabadussõja ausammas püstitada tekkis kohe peale rahu sõlmimist. Moodustati vastavad komisjonid ja hakati raha koguma. Ausamba kavandi valmistamine usaldati professor Amandus Adamsonile. 1925. aasta algul valmiski tal ausamba kolmas eskiis, mille komisjoni liikmed üksmeelselt heaks kiitsid. Seejärel sõitis Adamson Itaaliasse, kus ta võidulippu käes hoides Vabadussõjast koju naasva sõjamehe kuju pronksi valas. Sümboolne on siinjuures vabadusvõitleja üles tõstetud käsi, mis nagu kuulutaks rahvale: „Nüüd oled vaba, kodumaa“.
Samba aluse ehitamine linna pargis algas 1925. aasta augustis. Valmis sai see sama aasta 10. oktoobril. Betoonist alus valati insener Vaheri eestvõttel. Pronksi valatud vabadusvõitleja toodi Valga raudteejaamast kohale hobuveokitel. Valminud kuju kõrguseks oli 2,43, ausamba kõrguseks kokku 4,5 ning aluse ümbermõõt 4x4 meetrit. Tööde kogumaksumuseks kujunes 892 654 marka.
Valga Vabadussõja ausammas avati legendaarse väejuhi leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünniaastapäeval, mis oli 11. oktoobril 1925. aastal. See toimus kohe pärast Priimetsa kalmistule paigaldatud mälestussamba avamist. Ausambalt avas katte Valgamaalt Helme kihelkonnast Küti talust pärit sõjaminister kindralmajor Jaan Soots. Pühitsemisel osalesid EELK piiskop Jakob Kukk, kohalik kirikuõpetaja Arnold Tammik ja EAÕK metropoliit Aleksander.
Ausamba eeskülje ülemisel osal olid ära toodud aastaarvud „1918-1920“ ning sellest allpool sügavasisulised sõnad „JA PUHUGU WASTU SULL´ SURMATUUL / JA LENNAKU WASTU SULL´ SURMAKUUL- / SA UNUSTAD WAEVA JA HOOLE / NING TÕTTAD ISAMAA POOLE!“
Võidusamba tagumisele küljele oli kinnitatud pronksbareljeef, kujutamaks üht episoodi leitnant Julius Kuperjanovi juhitavast kuulsusrikkast Paju lahingust. Samba mõlemal küljel olid aga pronksi valatud pärgade kujutised.
1940. aasta 21. septembri ööl purustasid võõrvõimu esindajad nii Valga linna pargis oleva võidusamba kui ka Priimetsa kalmistul oleva mälestusmärgi.
„Priimetsa kalmistul olnud mälestussammas kaevati Valga Muinsuskaitse Seltsi liikmete poolt maa seest välja ning asetati oma kohale 27. novembril 1988. aastal. Linna pargis olnud kuju otsingud aga kahjuks tulemusi ei andnud. Sellest juhtuvalt võeti vastu otsus kuju taastada. Samba projekti koostas 2010. aastal OÜ Humana Projekt. Vabadusvõitleja kuju autoriks valiti skulptor Jaak Soans. Pronksi valas selle OÜ Uus Monumentaal. Samba alustööd tegi ära Valgamaa ettevõte AS Valmap Grupp, graniidiga kaetud aluse ehitas pronkskujule OÜ Tomatiin. Ehitusjärelvalvet teostasid SA VIKP, Toivo Erilt ning Urmas Mölder.
Pärjad taasavatud Valga võidusamba jalamile asetasid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kaitsejõudude ning kohalike omavalitsuste esindajad, Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org ja väljaõppeülem kapten Peeter Kallas ning paljud teised ametiisikud.
Rahva meeli erutasid samas ka kaitseväe õhusõidukite ülelend ning SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni lipu pühitsemine.
Ajalooline sündmus lõppes Kaitseväe Orkestri kontserdiga. Orkestrit juhatas kolonelletnant Peeter Saan.

Vello Jaska
Kaitseliidu Valgamaa maleva
teavituspealik